Deprecated: mysql_connect(): The mysql extension is deprecated and will be removed in the future: use mysqli or PDO instead in /home/np29219/domains/hobune.ee/public_html/config/db.php on line 13 Kuidas hobused omavahel suhtlevad? Hobune.ee
Küsitlus
Kust ostad vajaliku ratsavarustuse?
Tellin internetist
Sõbra või tuttava käest
Eesti poodides on kõik vajalik olemas
Käin spetsiaalselt välismaal
Ostan harva midagi
Muu
Vaata tulemusi
Kuidas hobused omavahel suhtlevad?(1)
28.08.2009 10:29
Galerii pilt 1
Pilt: 1 / 1 Eelmine · Järgmine
Kuigi hobused ei kasuta suhtlemisel sõnu ega inimestele omaseid ˛este, on ka neil viisid, kuidas väljendada oma tundeid ja mõtteid.

Hobuste suhtlemine põhineb peaaegu täielikult kehakeelel ja instinktidel. Neile on sünnist saati sisse programmeeritud, kuidas üksteisega suhelda ning kui vastavad märgid endale selgeks teha, on hobustele omasest kehakeelest ka lihtne aru saada.

Kõrvad
Hobune kasutab peamiselt oma kõrvu, et väljendada millelegi tähelepanu osutamist. Kui hobune on näiteks keskendunud teisele loomale või inimesele, kipuvad ta kõrvad selle objekti suunas tõmblema.
Samuti kasutab hobune oma kõrvu viha või rahulolematuse väljendamiseks. Kui kõrvad on surutud taha hobuse pea vastu, tähendab see tavaliselt, et hobune on ärritunud või rahutu. Pea vastu surutud kõrvadele järgneb tihti löök või hammustus, seega on soovitatav sellele kindlasti tähelepanu pöörata.

Pea
Hobune kasutab tervet oma pead selleks, et väljendada kuuletumist või põlgust. Langetatud pea tähistab tavaliselt alistumist, samas kui tõstetud pea väljendab üleolekut ja ärevust.

Hobuse pea ei võimalda mitte ainult hobustel omavahel suhelda, vaid ta on ka kasulik abivahend hobuseomanikele looma võimalike tervisehädade tuvastamisel. Kui hobune langetab oma pead ja raputab seda järjepidevalt ette-taha, võib see viidata, et hobune tunneb kõrvades või ninasõõrmetes valu.

Kael
Hobused kasutavad üksteisega suhtlemisel kaela peamiselt enne paaritumist. Täkk üritab märale muljet avaldada, liigutades oma kaela nii, et tema kaelalihased paisuvad. See on märk täku jõust ja “mehelikkusest” ning selline käitumine on hobuste seas väga levinud.

Hambad
Mõnikord on aga hobuste kommunikatsioonist raske aru saada ning hambad on siin hea näide. Näiteks võivad hobused kasutada oma hambaid, et hammustada teist hobust või inimest – nii väljendavad nad oma ärritust või pahameelt. Samas kasutavad hobused oma hambaid ka selleks, et üksteist sugeda – see näitab aga, et nad peavad üksteisest lugu ning vajavad üksteist. Kui inimene sugeb hobust, võib hobune üritada inimest vastu sugeda, mõistmata, et see tekitab viimasele valu.

Tagajalad
Hobused on loomult põgenejad, kuid nad põgenevad vaid siis, kui neile ei jää üle muud võimalust. Kui hobune on nurka surutud, võib ta oma tagajalgu välja lüüa ja isegi kui lööki ei järgne, liigutab ta hoogsalt jalgu oma vastase suunas.
Seepärast ongi oluline mõista, kuidas hobused suhtlevad. Tundmatu või eriliselt ettearvamatu hobusega töötades on esmatähtis, et pead hoitakse kontrolli all nii, et hobusel ei ole võimalik oma tagajalgu inimese suunas lüüa.

Hobuste suuline suhtlemine
Hobused kasutavad üksteisega suhtlemisel ka oma hääli. Hirnatus on kõige tüüpilisem hobuse tekitatud heli ning see võib tähendada nii hoiatust, tervitust kui iha (täku ja mära puhul). Norsatus (läbi ninasõõrmete) väljendab tihti hirmu, agressiivsust või kurnatust. Samas aga norsatab hobune ka selleks, et vabastada oma ninaõõnt.

On võimatu täpselt teada, mida hobune teatud ajahetkel tunneb või mõtleb, aga õppides ära tema peamised suhtlemisviisid, on inimesed siiski ühe sammu võrra lähemal. Parim viis aga hobuste omavahelisest suhtlemisest aru saada on neile tähelepanu osutada ning nendega võimalikult palju aega koos veeta.


Toimetas: Krista

Kommenteerimiseks pead sisse logima Strict Standards: Non-static method Pager::getPagerData() should not be called statically in /home/np29219/domains/hobune.ee/public_html/actions/articles.php on line 171
thumb
Kommentaari lisas: faerlend
29. August 2009
Lisaksin kõrvade teema alla, et kui kõrvad on taga ei tähenda see alati viha. Vahel on hoopis kõrvad tahapoole hoidev hobune hirmunud. Vihase oleku puhul on aga kõrvad väga vastu pead liibuvad. Lisaks kõrvade hoiakule on alati hobusel ka vastav ilme näos- hirmunud või vihane, mida on silmadest näha.
Rohkem sarnasel teemal
Kuidas hobused omavahel suhtlevad?Kuigi hobused ei kasuta suhtlemisel sõnu ega inimestele omaseid ˛este, on ka neil viisid, kuidas väljendada oma tundeid ja mõtteid...