Deprecated: mysql_connect(): The mysql extension is deprecated and will be removed in the future: use mysqli or PDO instead in /home/np29219/domains/hobune.ee/public_html/config/db.php on line 13 Hobuse meeled Hobune.ee
Küsitlus
Kust ostad vajaliku ratsavarustuse?
Tellin internetist
Sõbra või tuttava käest
Eesti poodides on kõik vajalik olemas
Käin spetsiaalselt välismaal
Ostan harva midagi
Muu
Vaata tulemusi
Hobuse meeled(0)
14.08.2009 10:19
Galerii pilt 1
Pilt: 1 / 1 Eelmine · Järgmine

Hobusel on väga teravad meeled, mis kõik mõjutavad tema käitumist ja mõtlemist. Tema meeled on eelkõige suunatud võimalike vaenlaste tuvastamisele.

Hobustele omane meelteteravus võimaldab neil tajuda ka kõige väiksemaid muutusi ümbritsevas keskkonnas. Hobuse meeled määravad ühtlasi ka ära, kas hobune mingis teatud olukorras vaistlikult põgeneb või asub võitlusesse. Kui ta tunneb end ohustatuna, siis tema esmane reageering on põgenemine. Kui aga hobune tunneb end lõksus olevat, järgneb tõenäoliselt võitlus (ta kas lööb või hammustab).

Nägemismeel

Hobuse nägemine on suunatud ohu leidmisele. Tema silmad on fokusseeritud üla- ja alaosas ning erinevalt inimesest ei muuda tema silmalääts fokusseerides kuju. Fookuse muutmiseks muudab hobune hoopis oma pea asendit. Silma ülemine osa tegeleb kaugele vaatamisega, seega kui hobune keskendub kaugetele objektidele, hoiab ta oma pead üleval. Silma alumine osa vaatab lähedale, seega kui hobune soovib vaadata midagi enda ees olevat, langetab ta oma pea. Hobune on võimeline tuvastama väikest liikumist suure vahemaa tagant. See aitab tal ennetada võimalikku rünnakut juba kaugelt.

Kuna hobuse silmad asuvad peamiselt tema pea külgedel, on tal enamjaolt monokulaarne- ehk ühesilmanägemine. Seega on ta võimeline mõlemas silmas nägema erinevat kujutist. Selle tulemusena on hobune ühtlasi ka väga tähelepanelik kehakeelele. Neil on peaaegu 360-kraadine nägemine. Ainukesed pimedad kohad hobuse jaoks on vahetult tema ees ja taga. Hobust võib ka ärevile ajada, kui miski ilmub ootamatult tema pea kohale või pea taha – kohtadesse, kuhu tema nägemine samuti ei ulatu. Teda tabab siis järjekordne vaistlik hirm, et miski ründab teda ülevalt. Sellises olukorras on hobune abitu. Seetõttu ei ole ka ratsutamine hobuse jaoks väga loomulik tegevus – kohas, kus hobune tunneb end kaitsetuna, paikneb võimalik ründaja. See, et hobune lubab inimesel enda seljas ratsutada, nõuab temalt väga palju usaldust.

Kuulmismeel

Hobuse kuulmisvõime on väga võimas. Väike sahin rohu sees võib tormijooksule ajada terve karja hobuseid, kuna nende jaoks võib jällegi tegu olla võimaliku ründajaga. Nende kõrvad pöörlevad kui radarid, et püüda helisid igast suunast. Hobune suudab hääle suuna tuvastada enne, kui ta näeb selle tekitajat. Hobune suudab samuti kuulda helisid, mis ei ole inimkõrvale kuuldavad. Seetõttu ei ole hobusele käskluste andmisel vajalik rääkida kõva häälega. Ta tõenäoliselt kuuleb päris hästi, aga kas ta ka kuulab? Kõrvad aitavad tegelikult väga hästi aimata, mis tunded hobust hetkel valdavad. Kui tema kõrvad on näiteks tasaselt pea vastu, on ta tõenäoliselt väga vihane. Kui tema kõrvad on pingevabalt, on ta ise ka lõdvestunud. Kui kõrvad on suunatud otse ette, keskendub ta pingeliselt millelegi enda ees. Hobuse kõrvu tasuks tähele panna – nad võivad öelda väga palju!

Puutemeel

Hobuse puutemeel on üks kõige tundlikumaid meeli. Hobune tunnetab energiat, samuti kas ratsanik on rõõmus, hirmunud, segaduses, vihane või kurb. Hobune kasutab suhtlemiseks puudutamist. See peegeldub vastastikuses sugemises, hoolitsemises jne. Samuti uurib ta võõraid objekte neid puudutades. Kuna hobuse ninaots on pime koht, on tal seal pikad vurrud – nii saab ta objekte puudutada. Ka ratsanikud toetuvad hobuse puutemeelele talle pidevat survet avaldades.

Haistmismeel

Hobusel on suurepärane haistmismeel. Ta suudab haista lõhnu, mida inimese nina ei suuda. Hobused suudavad näiteks lõhna järgi vahet teha heal ja halval veel. Nad teavad, millised hobused märgistasid ära mingi kindla koha. Nad haistavad ründaja lähedust. Samuti suudavad nad vahet teha erinevate karjade liikmetel.

Maitsmismeel

Hobuse maitsmismeel on tihedas seoses tema haistmismeelega. Ta suudab vahet teha ainetel, mille maitsetel on ainult väike erinevus ning ta suudab meelde jätta, milline maitse käis kokku teatud lõhna või kujundiga.

Mälu

Hobustel on uskumatult hea mälu! Nad mäletavad nii heade kui ka halbade mälestustega seotud paiku. Nad mäletavad inimesi ja vanu karjaliikmeid. Seega tasuks ratsanikul pakkuda hobusele ainult häid mälestusi.

Toimetas: Krista

Kommenteerimiseks pead sisse logima Strict Standards: Non-static method Pager::getPagerData() should not be called statically in /home/np29219/domains/hobune.ee/public_html/actions/articles.php on line 171
Rohkem sarnasel teemal
Kas hobused armastavad inimesi?Arvatavasti siiski mitte...
Massaa˛ hobusteleHobused saavad valusid ja pingeid just nagu inimesedki, aga nad ei saa kasutada sõnu nende väljendamiseks...